1.5. Grupi likvidsus Tulenevalt viibinud kapitali kaasamise tehingust Terminal No. 11 projektis tekkis Q Vara tütarettevõttel OÜ'l Q Ehitus (kelle suurimaks käimasolevaks projektiks on hetkel Terminal No. 11) 2008. aasta teises kvartalis maksehäireid maksuameti ja tarnijate ees. Nimelt prognoosis Q Vara juhatus kevadel läbirääkimiste lõppu ning tulenevalt sellest liiguti edasi ka arendustegevusega. Täiendavast investorite poolsest analüüsist tulenevalt ei jõutud hankijate seatud mahksetähtaegadeks lõpliku investeeringuni ning tekkisid maksehäired, mida muudest rahavoogudest kohe katta ei õnnestunud. Vaatamata Terminal No. 11 projekti investeeringu venimisele õnnestub oodatavalt võlgnevused tasuda kolmanda kvartali alguses, milleks vajalikud vahendid saadi aktsionäride poolt ettevõttesse täiendavalt investeeritud vahenditest.
Aktsiate liigutamine Seoses väärtpaberikonto haldaja
vahetamisega kandis Q Vara emaettevõte
OÜ SLProductions 26. septembril 2008 omale kuuluvad
Q Vara aktsiad (15 984 400 aktsiat) üle GILD Fund
Management väärtpaberikontole. Tehingu tulemusena
aktsionäride struktuur ei muutunud.
Q Vara Majandusaasta aruanne 03.06.2008
2.7. PÄRTLEPÕLLU
Lähtudes turuolukorra muutusest eluasemeturul ning Kirsiaia kinnistute hindade arengust otsustas Q Vara Juhatus 2007. aasta neljandas kvartalis, et Pärtlepõllu projekt ei ole majanduslikult kasulik. Sellest tulenevalt loobus Q Vara Pärtlepõllu kinnistu ostuõigusest.
Käesolevaga anname alljärgnevalt ülevaate OÜ Kvaliteetvara osakapitali nimiväärtuse kujunemisest äriregistri toimikust saadud informatsiooni alusel aastal 2004:
1.1 22. mail 2003. a. omandasid OÜ
1.2 30. juunil 2003. a. suurendatakse OÜ
1.3 12. augustil 2003. a. sõlmiti laenulepingud OÜ
1.3.1 Lepingute p 1.1 on intressiperioodi tähenduse osas tehtud viide lepingute p 8, lepingute p 8 aga sätestab kulude kandmist;
1.3.2 Lepingu p 1.1 järgi on antavad laenud lepingute alusel konverteeritavad laenusaaja aktsiateks. Laenusaajaks on aga osaühing. Laenu konverteerimine sisaldub veel pealkirjana lepingute p 4, kuid sisu osas vastavad sätted lepingutes puuduvad;
1.3.3 Lepingute p 1.1 on “Laenu Väljastamisel” viidatud lepingute p 4, kuid lepingute p 4 käsitleb laenu tagastamist ning on vastavalt ka pealkirjastatud.
1.3.4 Lepingute p 5.1 on intress lepitud kokku nii, et selle määrab laenu saaja majandusaasta lõpus.
1.3.5 OÜ Kvaliteetvara 2003. a. majandusaasta aruandes on bilansis kajastatud vastavaid laene pikaajalistena (s.o tasumise tähtaeg rohkem kui 1 a), aruande lisas 7 aga lühiajalistena (tasumise tähtaeg alla 1 a). Samuti on aruandes märgitud, et
KUIDAS SAAB OLLA, ET KAHE ETTEVÕTTE ARUANDED EI KLAPI, KUI TEGU ON REAALSETE TEHINGUTEGA??
1.4 31. oktoobril 2003. a. on koostatud „Mitterahalise sissemakse hindamise akt“, millega kinnitatakse OÜ
1.3.6 LAGEDA TEE 1 540 000 EEK;
1.3.7 LAGEDA TEE 3 530 000 EEK;
1.3.8 LAGEDA TEE 5 580 000 EEK;
1.3.9 LAGEDA TEE 7 600 000 EEK;
1.3.10 LAGEDA TEE 9 610 000 EEK;
1.3.11 LAGEDA TEE 11 630 000 EEK;
1.3.12 LAGEDA TEE 13 630 000 EEK;
1.3.13 LAGEDA TEE 15 620 000 EEK;
1.3.14 LAGEDA TEE 17 710 000 EEK.
Kokku: 5 450 000 EEK.
1.6 06. novembril 2003. a. vormistas audiitor A. Nuut arvamuse, mille järgi olid käesoleva kirja p 3.4 loetletud Lageda tee kinnistute hindamised õiged. Arvamusest ei selgu, kas ja mille alusel on laenulepingute järgsed nõuded hinnatud kokku 2 000 000.- EEK’ni.
1.9 13. jaanuaril 2004. a. otsustas OÜ Kvaliteetvara osanike koosolek suurendada osakapitali 10 000 000.- EEK võrra OÜ
1.10 14. jaanuaril 2004. a. kuupäevaga on vormistatud audiitor A. Nuut’i arvamus Eestkünka I Tiskre külas paikneva kinnistu hindamise kohta. Aktis kinnitab audiitor hinna 10 000 000.- EEK põhjendatust. Audiitor viitab oma arvamuses Pindi Kinnisvara poolt 14. septembril 2003. a. koostatud eksperthinnangule. Äriregistri toimikus olev Pindi Kinnisvara poolt Eestkünka I kinnistu hindamisakt on aga tegelikult koostatud 06. mail 2004. a. ehk ca 4 kuud peale audiitori arvamuse koostamist ning ca 8 kuud hiljem audiitori otsuses märgitud kuupäevast.
1.11 Ühtlasi nähtub äriregistri toimikus olevast Pindi Kinnisvara hindamisaktist, et Eestkünka I kinnistu eriväärtuse 10 000 000.- EEK määramisel pole arvestatud kinnistul lasuva ühishüpoteegiga summas 6 500 000.- EEK ning lisaks on vastava väärtuse eelduseks detailplaneeringu olemasolu, mis võimaldaks antud objekti sihtotstarbe muutmist elamumaaks ja moodustada seal 33 elamukrunti. Tänase päeva seisuga on Eestkünka I kinnistu sihtotstarve jätkuvalt maatulundusmaa ja sellel puudub detailplaneering.
1.12 Lisaks on OÜ Kvaliteetvara äritoimikus Simus Kinnisvara poolt 15. juunil 2004. a. koostatud Eestkünka I kinnistu hindamisakt. Antud hindamisaktiga määratletakse kinnistu turuväärtuseks 6 600 000.- EEK ja seejuures jäetakse arvestamata kinnistul lasuv ühishüpoteek summas 6 500 000.- EEK.
1.13 30. aprillil 2004. a. esitatakse äriregistrile avaldus OÜ Kvaliteetvara osakapitali suurendamiseks 17 450 000.- EEK võrra 17 550 000.- EEK’ni .
1.14 30. aprilli 2004. a. seisuga lähtub tegelik üleantud mitterahaliste sissemaksete väärtus asjaolust, et Eestkünka I kinnistu on koormatud ühishüpoteegiga summas 6 500 000 ning tegemist on jätkuvalt maatulundusmaaga. Samuti on ulatuslikult koormatud üleantud Lageda tee kinnistud. Eestkünka I kinnistu väärtuseks on hinnatud 10 000 000 .- EEK eeldusel, et hüpoteek oleks kustutatud ning kinnistule oleks kehtestatud detailplaneering, mille järgi oleks maa sihtotstarve elamumaa ning kinnistust moodustatakse 33 elamukrunti
1.15 02. augustil 2004. a. koormatakse Lageda tee 1, 3, 5, 7, 9 ja 11 täiendavalt ühishüpoteegiga Nordea Bank Finland PLC kasuks summas 7 800 000.- EEK. Kehtima jääb ka 13. novembril 2003. a. seatud ühishüpoteek summas 10 4000 000.- EEK. Lageda tee 13 ja 15 kinnistutel kustutatakse 13. novembril 2003. a. seatud ühishüpoteek ning moodustatakse korteriomandid. Lageda tee 17 moodustatud korteriomandid koormatakse hüpoteekidega summas 3 452 000.- EEK.
1.16 17. septembri 2004. a. kinnistamisavalduse alusel kustutatakse Lageda tee 7, 9 ja 11 kinnistutelt neile seatud ühishüpoteegid, moodustatakse korteriomandid ning koormatakse kõik korteriomandid ühishüpoteegiga 3 466 000.- EEK Nordea Bank Finland PLC kasuks.
1.17 15. veebruari 2005. a. seisuga on OÜ Kvaliteetvara võõrandanud kõik Lageda tee 13,15 ja 17 moodustatud korteriomandid.
1.18 26. augustil 2004. a. registreeriti äriregistris OÜ Kvaliteetvara osakapitali nimiväärtusena 17 550 000.- EEK, millest 16 500 000.- EEK suuruse nimiväärtusega osa kuulus OÜ
1.19 26. augusti 2004. a. seisuga lähtub tegelik üleantud mitterahaliste sissemaksete väärtus aga järgmistest asjaoludest:
1.19.1 Eestkünka I kinnistu on koormatud ühishüpoteegiga summas 6 500 000 ning tegemist on jätkuvalt maatulundusmaaga. Kinnistu väärtuseks on hinnatud 10 000 000.- EEK eeldusel, et hüpoteek oleks kustutatud ning kinnistule oleks kehtestatud detailplaneering, mille järgi oleks maa sihtotstarve elamumaa ning kinnistust moodustatakse 33 elamukrunti;
1.19.2 Üleantud Lageda tee Lageda tee 1, 3, 5, 7, 9 ja 11 kinnistud, mille väärtus 31. oktoobri 2003. a. hindamise järgi oli 5 450 000.- EEK on koormatud kahe ühishüpoteegiga (esimesel ja teisel järjekohal) Nordea Bank Finland PLC, ühishüpoteekide väärtus kokku 18 200 000.- EEK;
1.19.3 Lageda tee 17 moodustatud korteriomandid on koormatud hüpoteekidega summas 3 452 000.- EEK.
1.20 31. augustil 2004. a. võõrandas OÜ
Tänaseks päevaks on võõrandatud täielikult Lageda tee 7, 9, 11, 13, 15, 17.
Käesolevaga anname alljärgnevalt ülevaate OÜ Kvaliteetvara osakapitali nimiväärtuse kujunemisest äriregistri toimikust saadud informatsiooni alusel aastal 2005:
2. 22.juuli 2005 Q Vara osanike erakorralise koosoeluku protokollist lähtuvalt suurendatakse osaühingu osakapitali 55 961 000 krooni võrra., seniselt 17 550 000 kroonilt 73 511 000 kroonini.
2.1. Osakapitali suurendamisel ei suurene osanike olemasolevate osade nimiväärtused proportsionaalselt:
SLProductions kuuluva osa nimiväärtus suureneb 55 961 000 krooni võrra
Marine Systems kuuluva osa suurus ei muutu.
2.2. Osade nimiväärtuse suurendamise eest tasutakse mitterahaliste sissemaksetega, milleks on SLProductions 17 069 722 ja 28 891 632 ja 10 000 000 krooni suurused nõuded Q Vara vastu.
· LHV Global Opportunity AS ja SLP vahel 22.07.2005 sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille alusel SLP omandas LHV G O –lt Q Vara ja LHV G O vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude Q Vara vastu summas 28 891 632 krooni.
· LHV Arbitrage ja SLP vahel 22.07.2005 sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille alusel SLP omandas Q Vara ja LHV Arbitrage vahel sõlmitud laenulepingutest tuleneva nõude Q Vara vastu summas 17 069 722 krooni.
· SLP ja Q Vara vahel 31.12.2004 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude summas 10 000 000 krooni.
· VASTAVALT QVARA MAJANDUSAASTA ARUANDELE OLID LHV LAENUD TAGATUD AINULT KÄENDUSTEGA. KAS ON VÕIMALIK SAADA REAALSELT LAENU SELLISTEL TINGIMUSTEL?
Osakapitali suurendamine ja läbi selle osaluste suhte muutumine toimub ainult erinevate kohustuste ringitõstmisega, samas puudub kinnitus, et võimaliku kohustuse ülevõtja on kohustuse ülevõtmise eest tasunud eelmisele võlausaldajale.
4.3.Dokumendid osakapitali tõstmiseks edastatakse Äriregistrile 13.09.2005
Samas 09.09.2005 ilmuvas Äripäevas kirjeldavad nii Alo Lillepea kui ka Jürgen Järvik kuidas tegelikult üks müüs ja teine ostis ettevõtte osalust 55 000 000 krooniga. Ehk tegelikult on toimunud ettevõtte osade müük, kuigi antud toimingut keelab Tallinna Linnakohtu määrus.
13.09.2005 kuupäevaga laekuvad Äriregistrisse veel ühed dokumendid. Nendeks on SLProductions avaldus ja täiendavad dokumendid muuhulgas Jürgen Järviku kandmiseks SLProductions juhatuse liikmeks.
Nii Q Vara osakapitaliga seonduvate tehingute kui ka SLProductions juhatuse määramise registreerimiseks Äriregistris tuli teha notariaalsed avaldused. Mõlemad avaldused on tehtud 06.09.2005 notar Aivar Mesikäpp juures ja omavad järjestikust notari ametitoimingute raamatu registri numbrit.
Samas kinnitavad osapooled, et 06.09.2005 sai teoks Q Vara osade ostu-müügitehing SLProductions ja Marine Systems vahel.
BÖRSITEADETES ON INFORMEERITUD AGA INVESTOREID, ET LHV-le ON VÕLGU Q VARA NING SELGITATI KUIDAS Q VARA PEALE SOFIA MÜÜKI VÄHENDAS VÕLGNEVUSI LHV-de EES.
EHK TULEB VÄLJA NAGU SLP-l POLE NÕUDEID Q VARA VASTU MIDA OLEKS SAANUD KONVERTEERIDA OSAKAPITALI. KUI SLP OLEKS OMANDANUD NÕUDED OLEKS TA ISE PIDANUD NEID KUSTUTAMA, MITTE AGA Q VARA.
Erinevused ilmnevad ka tehingutes osalevate ettevõtete majandusaastete aruandeid võrreldes.
Korduvalt ei kattu Börsiteated tegelikkusele ehk on teadlikult eksitatud investoreid.
2008 aastal on Alo Lillepea mulle kinnitanud, et Arbitrage ja Opportunity tehingute taga on tema ning eesmärgiks on võidelda enda kätte suurem osalus ettevõttes.
